Challenge accepted | esimene postitus suhete teemal.

suhted

04.01.2017

Ma olen mitu aastat olnud dilemma ees, kas hakata pidama ka blogi või mitte. Aga täna otsustasin ma vastu võtta 30- päeva väljakutse, mis sunnib mind iga päev oma mõtteid väljendama läbi blogipostituste.

Ma olen küll proovinud pidada salajast blogi ja kunagi ka päevikut, kuid minu elu on liiga kaootiline ja kiire, et seda väga järjepidevalt teha. Ja lõpuks avastan end ikka aastataguse kirjutise tagant, mis ei ole enam ammu relevantne ja pealegi olen ma ära unustanud, mis mõtteid ma tol hetkel väljendada soovisin. Aga tegelikult on kirjutamine minu nõrgim külg, ning olen aru saanud, et kui midagi on halvasti, tuleb seda püüda lihtsalt paremini teha. Seetõttu on ka selle väljakutse vastu võtmine ilmselt hea viis harjutamaks ennast väljendada kirjalikul teel.

Kuna väljakutse näeb ette kindlad teemad, millest iga päev kirjutada ning kuna mina olen omadega juba kaks päeva maas (tegelikult oleks pidanud seda alustama 1. jaanuaril, aga no selle idee oleks võinud juba eos korstnasse kirjutada), siis pean olema ekstratubli, mõnel päeval mitu postitust tegema ja üldse katsuma end iga päev kokku võtta. Esimeseks teemaks on „My current relationship“, seega tere tulemast kohe esimesel korral lahkama minu eraelu.

Blogchallenge

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest. Võib öelda, et olen oma elu jooksul kokku olnud viies suhtes, millest esimene oli teismeeas, kestis umbes neli kuud ja lõppes tänu uuele suhtele, mis saatis mind läbi terve keskkooliaja. Kolmas ja minu kõige pikaaegsem suhe oli loomulikult ka kõige õpetlikum. Olin 19, kui väga sarmikas noormees otsustas mu südame võita. See oli aeg, kus ma kasvasin tüdrukust naiseks ja seetõttu oli minu jaoks oluliseks perioodiks, mis kujundas suuresti minu maailmavaadet. Ma andsin endast samuti palju ning kui see suhe nelja aasta pärast lõppes, olin ma täiesti veendunud, et nüüd on mõneks ajaks meestega kõik ja vajan aega vaid iseendale. Osaliselt läks see tõesti nii, kuid minu kõrval oli poolteist aastat siiski keegi eriline inimene, kes mind toetas, minust hoolis ning mõnes mõttes pani viimase tüki paika minu ideaalmehe pusles.

Kui ma siis täpselt kaks aastat tagasi panin kirja oma soovid oma tulevasele kaasale ja umbes kaks kuud hiljem täiesti kummalises kohas (ööklubi Amigo) tutvusin oma praeguse elukaaslasega, kelle tõttu ma meie esimesel päris kohtingul pea-aegu oleks armusegadusest vastu majaseina kõndinud, ei suutnud ma ka ise uskuda, kui väga minu mõtted ideaalmehe osas selle inimesega kokku langesid. Ta oleks justkui minu kirjutatud nimekirja pealt maha astunud. Olen alati teadnud ja uskunud, et iga asi juhtub meie elus põhjusega ning visualiseerimine on üks suurimaid ja võimsamaid relvi enda tuleviku kujundamiseks. See kohtumine andis mulle mu mõttemaailma õigusest kinnitust. Ega me pikalt mõtlema ei jäänud, pea nädala pärast elasime juba koos ning aasta pärast ostsime omale päris kodu. Meil on ka kaks kassi, seega täisväärtuslik perekond. Lastega on veel veidi aega J

Mul on väga hea meel, et mu elukaaslane on selline rahulik, rõõmsameelne ja heatahtlik. Minu tormakuse ja aktiivsuse juures on ta mulle väga heaks maandajaks ja tekitab seeläbi minus tohutut turvatunnet. Minu jaoks on suhe väga oluline ning võib öelda, et üks kõige tähtsamaid asju elus. Loomulikult peab iga inimese jaoks ülimaks olema tema ise. See tähendab vankumatut enesearmastust ja –austust. Sest ainult enesega rahulolu annab võimaluse pakkuda ka oma kaaslasele seda, mida tema väärib. Minu jaoks on see veidikene nagu lõppematu ring, sest üks asi sõltub teisest. Armastad ennast- saad armastada teisi- kui armastad teisi-saad ka armastada iseennast. Need kaks tunnet käivad käsikäes ning kui nende vahel on saavutatud harmoonia, on võimalik hakata tegelema teiste teemadega, mis hingele vajalikud on.

Ma olen tänulik, et tänu sellele, et ma ei pea muretsema kodus toimuva pärast ega ka nende asjade pärast, mis tavaliselt suhted keeruliseks muudavad, ning saan tegeleda nii palju nende asjadega, mis mulle meeldivad ja mis mind inspireerivad ja sütitavad. Ma saan pühenduda oma tööle, disainile, teatrile ja loomulikult ka sõpradele. Minu ja mu elukaaslase suhtes ei ole kohta armukadedusel, tülidel ja muudel jamadel, millest ei saaks rääkida. Alati on võimalik probleemid ära klaarida ning asjadele lahendused leida. Õnneks me oleme mõlemad ka parajad lobamokad ning räägime kodus olles palju.

Loomulikult on meil selle kahe esimese aasta jooksul olnud ka arusaamatusi ja oma isiksuste omavahelist kokku klapitamist, sest oleme ju ikkagi olnud üsna pikka aega kaks eraldiseisvat indiviidi. Armumine on loomulikult ilus aeg, kuid minu jaoks on armastus OTSUS. Ja mina olen otsustanud, et mis iganes ka ei juhtuks, ma teen kõik, et olla selle inimese kõrval ja et me kasvaksime elus ühiselt edasi. Sest nagu ka John C. Maxwell on öelnud: „Don’t GO through life. GROW through life!“. Ja kasva nii üksi kui ka koos oma kaaslasega 🙂

 

Save

Save