Comfort foods

toit

07.01.2017

“My favourite comfort foods and why”

Alustan esialgu sellest, et ma ei oska seda ingliskeelset teemat eesti keelde tõlkida. Comfort foods on toidud, mis peaksid mulle pakkuma nostalgiat ja mugavustunnet, ning mis enamasti on suurema kalorisisaldusega, süsivesikutest pungil ning mida on võimalik valmistada/saada lihtsa vaevaga. Nimetagem neid siis mugavustoitudeks?

Ma armastan süüa ja jumaldan häid restorane ja roogi. Muidugi ei ole selline eluviis figuuri mõttes kõige sõbralikum ja eks olen minagi oma kaalunumbriga maid jaganud. Oli aeg, kus käisin kuus korda nädalas trennis ja toitusin korrektselt, olen pidanud kõiksugu dieete ja muid toitumispõhimõtteid järginud, kuid tegelikult olen avastanud, et mida rohkem ma vaimselt suudan sellest üle olla, seda paremaks kõik ka läheb. Kui meel on kaalu osas stressivaba, siis on ka keha. Hetkel olen otsustanud mitte põdeda ja keskendun hoopis tähtsamatele asjadele kui number kaalul.

Kui lähtuda nostalgilisest kirjeldusest, siis ma mäletan nii eredalt oma lapsepõlve comfort foodi. Selle valmistas mulle mu isa, kui ma olin juba mitmendat päeva haige ning söögiisu oli kadunud. Pean märkima, et mu isa oli tõeliselt hea kokk. Ta valmistas restoranikvaliteedile vastavaid roogi ning sättis alati kõik imeilusti ka taldrikule. Ta pani mulle kunagi ekskursioonibussi kaasa karbiga grillkana koiva, kartuleid ja salatit, et tütar ikka ilusti söödud saaks ja ei peaks bussis võileiba järama. Aga olgu, tulles tagasi selle kunagise toidu juurde, siis ma pea-aegu siiani mäletan selle maitset. Ta oli turult liha toonud, selle umbes kolm korda läbi hakklihamasina ajanud, hakklihast lihapallid teinud ja imelise kartulipüree kõrvale lihapallidest kastet teinud. Ma ei ole siiani oma elus NII head asja söönud. Lihtne, aga tabav moodus haige laps sööma saada 🙂 Yum!

Ja oma mugavustoite ma luban omale aeg-ajalt ikka. Mulle meeldib ka kodus kokata (mitte väga tihti, kuid siiski vahel) ja ma meelsamini katsetan ikka millegi tõeliselt maitsvaga, kui liigtervislike toitudega. Aeg-ajalt tellime toitu ka mõnest restoranist koju, kui välja ei viitsi minna ja koduseinte vahelt väljas söömas käime me ka tihti. Aga kindel on see, et kui ma näiteks eelmisel õhtul olen peol käinud või on muidu mõnus pikk nädalavahetus kodus, siis ma tahan kokakoolat ja Hesburgeri kanatortillat. Ma ei tea miks, aga sellest ei saa mul kunagi küllalt. Mu elukaaslane siiani naerab mind ja ei suuda aru saada, kuidas ma sellest ära ei tüdine.

Nagu näha, siis toidublogijat minust ei saa, kuna seekord on postitus võrdlemisi lühike. Selle süsivesikutest rääkimise peale tekkis mul suur isu värskete puuviljade järele, seega panen karupüksid jalga ja lippan poodi hea ja parema järele!

Homseni!

1cwzgnbhzrs-luke-michael1cwzgnbhzrs-luke-michaelSave

Save